Shinai
Shinai on tehtud neljast tugevast, hoolikalt poleeritud bambusridvast. Neid hoiab õiges asendis kandiline metallitükk, mis istub pilusse kõigi nelja ridva alumises osas. T-tähe kujuline kummist kork hoiab ritvade tipud eraldi, seda katab omakorda nahast sakigawa. Nakayui hoiab ritvu koos teraosa keskpaigast, tsuka on ühtlasi käepidemeks ja hoiad koos ritvade alumisi otsi. Tsuru (nöör) hoiab omakorda koos nahast osi, ning tähistab ühtlasi mõõgatera tagumist külge. Käekaitse, e. tsuba, on tehtud plastikust või paksust nahast, ning seda hoiab paigal tavaliselt kummist tehtud rõngas e. tsuba dome.
[ shinai lahtivõtmine ]
Võta ära tsubadome ja tsuba. Seo tsuru lahti käepideme poolsest otsast ja jälgi hoolega, et sa seod lahti nööri ja mitte nahariba. Tõmba tsukagawa (käepide) maha. Tõmba otsast ära sakigawa ja nakayui üheskoos nööriga. See säästab sind hiljem rohkemate sõlmede sidumise vaevast. Hoia ritvu koos ja märgi nende alumised otsad nii, et sa hiljem teaksid milline on ülemine, alumine, vasak ja parem ritv. Seejärel võta ridvad eraldi ja jälgi samal ajal, et sa ei kaotaks metallitükki käepideme-poolse otsa sees.
[ hooldus ]
Uus shinai ei ole tavaliselt valmis koheseks kasutamiseks – seda tuleb eelnevalt poleerida, leotada ja õlitada. Uue shinai ridvad tuleb liivapaberiga poleerida servadest, kus nad kokkupanduna puutuvad vastu üksteist. Paar tõmmet peenikese liivapaberiga piisab, ääred ei tohi olla teravad nii et ridvad üksteise vastu libisedes servadega kinni jääksid või takerduksid. Poleerimist tuleb korrata iga paari nädala tagant, selle käigus peab hoolikalt kontrollima kas ritvadesse on tekkinud uusi pragusid või pinde. Väiksed pinnud võib liivapaberiga välja lihvida, suuremate pindude või pragudega ridvad tuleb asendada. Parandatud ridvaga või pragunenud shinai on ohtlik.
Kui poleerimine on tehtud, pane ridvad kümneks kuni kaheteistkümneks tunniks vette ligunema. Selleks otstarbeks on hea kasutada näiteks veega täidetud plastmassist toru, mille üks ots on kinni kaanetatud. Kui paned shinai likku ilma tsuka-t ära võtmata, siis arvesta, et bambus muutub vett imedes raskemaks ja vajub veidi sügavamale. Enne shinai vette panekut fikseeri ridvad nt. paari juuksekummiga – vees ligunedes kipuvad ridvad muidu veidi kõveraks tõmbama. Peale leotamise lase shinail 10 minutit kuivada ja seejärel määri bambusridvad üleni linaõli ja tärpentiini seguga (1:1) ja lase kuivada üks kuni poolteist tundi. Seejärel kata ridvad veelkord igast küljest parafiiniõliga ja lase veelkord paar tundi kuivada ja pühi puhta rätikuga kuivaks.
[ shinai kokkupanemine ]
[ kommentaare ]
Kogu selle vaeva põhjuseks on turvalisus ja vastupidavus. Shinai tuleb kliimast, mis on meie omast palju niiskem, ja seetõttu on bambuse hooldamine ja õlitamine vajalik, et ära hoida pinde ja pragunemist. Õlitamata shinai praguneb ja murdub kergemalt, ja on seega ohtlikum ning nõuab kiiremat väljavahetamist (mis maksab raha). Korralikult hooldatud bambus-shinai võib vastu pidada kuni aasta.
Tavaliselt piisab kogu hoolduseks kui siduda lahti ainult tsukagawa sõlm, lihvimiseks, leotamiseks ja õlitamiseks pole tingimata tarvis isegi tsukat maha võtta. Aeg-ajalt on siiski hea ka nakayui sõlme pingutada. Kuna tsuka on tehtud nhast, siis aja jooksul see venib ning annab järgi. Seepärast on vajalik aeg-ajalt tsuru pingutada – see kehtib eriti süsinikshinaide omanikele, kes muidu oma relva nii sageli hooldama ei pea.
Leotamise ja õlitamise käigus jälgi hoolega, et shinai nahkosad ei puutuks kokku veega ja eriti õlidega. Shinaid on hea mõte selle kuivades aeg-ajalt pöörata – kui ridvad kuivades kõveraks tõmbuvad on neid üsna raske uuesti sirgeks ajada. Samal põhjusel on tark ridvad kuivamise ajaks kergelt kokku panna, samal moel nagu nad on koos enne ja peale protseduuri.
Tärpentiiniks on hea kasutada prantsuse tärpentiini (ei haise nii vängelt), mida saab maalimistarvete kauplustest. Linaõli saab samuti maalimistarvete kauplustest, parafiinõli leiab apteegist. Linaõliga tasub olla ettevaatlik, õline rätik võib õhuga kokku puutudes iseenesest süttida – hoia seda õhukindlas klaaspurgis.
Hoolduse käigus on hea mõte ka aeg-ajalt shinai “tööpinda” muuta – peale õlitamist keera tsukagawat ¼ pööret paremale või vasakule, ning seo tsuru nii, et ritv, mis enne oli shinai “teraks”, on nüüd küljel. Selliselt on ritvade kulumine ühtlasem ning kogu shinai iga pikem.